Minu uus blogi…

Mul on nüüd uus blogi ja see asub SIIN

Kodune fotosessioon

Tihtipeale küsitakse mult, et kas ma stuudios ka pildistan. Vastus on pildistan küll, aga… tegelikult ei pea ilusate piltide saamiseks üldse stuudiosse  ronima, vaid väga lahedad pildid saab näiteks kodus teha. Eriti päris pisikestega. Kodus pildistamisel on nii palju plusse. Näiteks ei pea kuhugile kohale sõitma, muretsema parkimise pärast või et kas kõik asjad ikka said kaasa. Teiseks ei tea kunagi ette laste tujusid ja soove. Stuudios käimine on selline kella peale värk ja aeg on üsna piiratud. Seega võib õnnestunud pilte oodatust palju vähem tulla kui näiteks beebi otsustab, et tal on hoopis vaja süüa sessiooniks planeeritud kellaajal. Kodus saab alati leida uusi riideid kui need peaksid määrduma. Sealhulgas ka vanematele, kes võivad küll beebile varuriided kaasa võtta, kuid ennast unustavad sootuks. Ja kuigi stuudios võib mõningatel juhtudel olla võimalusi rohkem valgusega mängimiseks, siis tegelikult saab lisavalgust ka kodusessioonile kaasa võtta. Ja siis veel võimalus interjööriga lahedalt mängida, mugavustunne tuttavast keskonnast… jne jne… Ühesõnaga ma võiks vist veel jätkata:))

Aga siin siis üks ka juba mõnda aega tagasi tehtud kodune fotosessioon, kus on kasutatud suuers osas loomulikku valgust.. aga ka natuke lisavalgust:)

Sessioon stuudios…

Oi ma olen üks kade fotograaf – pildistan küll, aga teistele ei näita:)) Õnneks aeg-ajalt ikka leian tohutu tempo kõrvalt aega ka natuke pilte näidata. Kui ma alustasin pildistamisega, siis meeldis mulle väga high-key stiilis pildid ehk hele-heledad.. praktiliselt valged:) Siis tekkis mul suur soov low-key järele ehk valguse ja varju mäng poolpimedas ruumis. Seda viimast ma vist polegi siin lehel näidand ehk siis nüüd on paras aeg see viga parandada:) Sessioon ise on tehtud juba mõnda aega tagasi… ja modell oli muidugi super! Ei tea, kuidas mulle küll kõik nii ilusad inimesed satuvad…

Mu päikseke:)

Ilmselt paljud fotograafid ootavad juba ammu, et saabuks kevad ja suvi… et oleks piisavalt loomulikku päikesevalgust ja saaks rõõmsamaid pilte teha.  Ükspäev Gretega kahekesi kodus olles, haaras mind vastupandamatu soov proovida, kas juba saab aknavalgusega pilti teha.. ja sai küll:) Läksin pisut hoogu ja tegin liiga palju pilte.. et lausa raske valida.. aga mõned seeriast siia vaatamiseks…

Gudauri, Gruusia 2010

Mõni aeg tagasi käisime väikse seltskonnaga Gruusias lumelauatamas. Panen siis siia paar pilti ka enne kui suvi käes on:)

Margus hullamas…

Kui kiired ajad mööda saavad, siis näitan ehk rohkem pilte ja räägin juttu ka juurde.. igatahes super reis oli:)

Beebiga stuudios

Pimedal ajal olen natuke käinud ka stuudios pildistamas.. siin piilumiseks üks armas noor pere:)

ma lihtsalt ei või… no mulle niiiii meeldivad pisikeste avali mokad ja suured silmad:)

emaga…

ja isaga…

ema ja isaga…

ja siis ise ka…

siis kui 2/3 perest oli söögipaus, pidi isa üksi poseerima:)

ja enne veel kui minekule sätiti, oli ema kord… mõned kohe on nii loomulikult ilusad:)

Lõbusalt veedetud pulmapäev…

Ma olen väga tänulik oma klientidele.. esmalt seetõttu, et nad on mind usaldanud oma tähtsaid päevi jäädvustama… teisalt seetõttu, et mul on nendega sõna otseses mõttes vedanud:) Mulle kohe satuvad hästi rõõmsameelsed ja huvitavad inimesed, kellega on puhas rõõm aega veeta. Nii olid lood ka selle paariga. Juba salongis sain aimu, et tegemist on väga toreda ja südamliku inimesega… ja loomulikult ka väga kauni naisega:)

tema pulmapäeva detailid olid kõik väga lihtsad, aga ilusad ning nagu selgus, siis ka äärmiselt kokkuhoidliku eelarvega valitud… näiteks õmblejast õde oli teinud talle mitte ainult selle suurepärase sõrmusepadja, vaid ka kleidi:)

oli näha, et pere on igati kokku hoidev ja nii ei tulnud ka üllatuseks, et kleidi selga panemine toimus vanaema kodus…

see koridor oli nii ilusalt räämas, et ma kohe pidin seal ühe kiire klõpsu tegema:)

kui ma nende kahe noore kohtumist nägin, oli ilma igasuguste kahtlusteta selge, et nad on teineteise jaoks loodud…

noja väikses kohas jagub alati ka rõõmsalt kaasaelavat publikut…

kuna kant oli minu jaoks võõras, siis lasin pruudil hüva nõu anda ja läksime algatuseks pildistama ühe mõisahoone juurde…

koht oli mõnusalt romantiline ja väga minu maitse järgi pastelsetes toonides..

pruutpaar oli “keskmistele” pulmalistele täiesti mitte omaselt väga rahulik ja mänguline, niiet pildistamine oli puhas rõõm:)

ilmselt mängis siinkohal suurt rolli ka asjaolu, et meil oli ilupildistamiseks aega tervelt 4 tundi!!! Täielik pulmafotograafi unistuste päev:)

sellest tulenevalt jõudsime me muidugi ka väga palju pildistada:)

loomulikult oli tegemist ka äärmiselt fotogeeniliste inimestega…

ja kuigi võibolla piltidelt see nii väga välja ei paistagi, siis meil oli kogu aeg äärmiselt lõbus… justnagu oleks vanade sõprade pulma piltnikuks palutud:)

kusjuures see pildistamise koht oli täpselt selline, et saime kaks sammu edasi astuda ja järgmise nurga peal oli jälle peatus, et klõpsutada… lihtsalt võrratu koht:)

ja mul vist polegi teist sellist paari olnud, kes oleks ühe päeva jooksul nii palju suudelnud… väga armas igatahes:)

ja pulmaauto oli ka nii nendelik:)

kui me mõisahoone juures olime juba tükk aega pildistanud, siis läksime põllu peale ikka ka:)

ja peigmehe sõber oli autojuhiks, kes meie sessiooni kõikjal saatis…

kui põllu peal olime ära hullanud, siis suundusime kiriku juurde, kus pidi peagi hakkama laulatus…

Et aga aega oli küllaga varutud, siis saime veel pisut vähem kui tunnikese oodata ja ootamisest pilti teha:))

Kui ma oma pruutidele olen ikka öelnud, et varuge palun ilupildistamise jaoks aega – üks tund on kindlasti liiga vähe… siis sellist asja, et aega pärast üle jääb, pole mul ei enne ega pärast seda pulma juhtunud:)

aga laulatus ikka lõpuks tuli;)

Palju palju õnne teile, Margit ja Tanel! Ma loodan, et kohtume peagi… ja sama lõbusalt nagu vanad sõbrad;)

Jalutuskäik rannal…

Isegi kui on väga ilus ja soe suvi, siis juhtub vahel ikka, et kuidagi ei leia mõlemale osapoolele sobivat aega pildistamiseks, et ka valgusolud on sobivad. Nii me veeretasime ühe ootajaga pallikest muudkui edasi ja edasi kuni lõpuks otsustasime igaks juhuks ikka ka sellise mitte 100% hea ilmaga pildistamas ära käia… sest mine neid beebisid tea, millal kavatsevad ükskord tulema hakata. Ja nii veetsimegi kena õhtutunni vaikselt rannas jalutades ja natuke ootamisaega jäädvustades:)

Modellid olid mul väga lihtsad ja kenad inimesed, kes kohe oskasid ilma suuremat õpetust jagamata ise loomulikult pildile jääda:)

Ja veel meeldis mulle väga nende omavaheline siiras hoolimine, mida oli nii armas ja mõnus kaadrisse püüda…

Mõnede inimestega on kohe esimesest hetkest väga hea kontakt ja siis käib pildistamine kuidagi väga lihtsalt, lõbusalt ja muuseas…

Et teie kaugele kiirgavat armastust jaguks veel ja veel!

Taeva all…

Augustikuu lõpupäevil sain taaskord veeta ühe täiesti uutmoodi päeva pulma pildistades. Kui pruudiga päev enne pulmi kohvikus kokku saime, siis mõlgutasime mõtteid, et äkki teeks ilupildistamise Linnahalli lähistel.. siis tekkis pruudil mõte, et oleks tore ka kopteriga koos pildile jääda ja ta lubas asja uurida.. läksime siis laiali ja juba paari tunni pärast teatas pruut, et pildistamiseks läheb hoopis lennujaamas:) Lennukid on tema suur kirg ja mis võiks olla toredam, kui oma pulmapäeval väike tiiruke taeva all teha..  algas aga päev ikka kõigepealt ilusaks tegemisega:)

Pulmades käies mõtlen alati, et on ikka väga palju detaile, millele mõelda. Selleks kõigeks kulub ilmselt kõvasti aega ja energiat. Ja siis on selline tunne, et kui ise peaks hakkama pulmi planeerima, siis kindlasti unustaks mõne tähtsa asja ära. Õnneks saan nüüd pildistamas käies teiste pealt paljusid asju õppida.. näiteks võib omale teha sellise toreda maniküüri:)

 

Ahjaa.. et pruudi ettevalmistused tehti nö töö juures, siis oli kohustuslik ka väike klipp Reporterile teha:)

Väike vahejuhtum oli ka.. Lennujaamas on selline asi nagu toll. Noja mina läksin oma kaameraga sealt läbi ja tegin hajameelselt oma tööd edasi ehk pildistasin seda, kuidas pruuti metalliotsijaga läbi kombati. Kui ma lõpuks taipasin, et tollitsoonis pildistamine on keelatud, siis manasin näole oma helgeima naeratuse ja vabandasin. Õnneks oli tegemist ikkagi pulmadega ja sain ametnikuhärralt oma väike apsukese andeks:)

Paarike tegi ka väikse tiiru taeva all. Kui ma tavaliselt eriti ei pabista lendamiste pärast, siis seal all neid oodates mõtlesin küll, et tulge ikka ilusti tervelt tagasi… ja loomulikult tulid:)

Ka pulmaauto oli väga stiilne…

Viimased hetked Õnnepalees ja peagi kuulutatakse nad meheks ja naiseks:)

Tänud toreda päeva eest ja palju õnne teile veelkord, Elin ja lauri!

Anni

Ükskord seadsin kaamera ette oma “väikse” õekese. Temaga oli selle võrra lihtsam, et ma võisin teda julgelt sättida ja näppida et aga võimalikult kenasse poosi saaks:) Ja teisalt oli pisut kummaline ka, sest kohati oli tunne nagu pildistaks ennast:) siin siis mõned pildid…